Kas kolimisel üliõpilaselamu piires või teise üliõpilaselamusse saab interneti ühenduse “kaasa võtta”?

Juhul, kui uues toas või teises üliõpilaselamus soovitakse internetiühendust edasi kasutada, tuleb esitada 30 päeva enne kolimist vastavasisuline vabas vormis avaldus kolimiskuupäeva ja uue aadressiga ning toimetada see majajuhataja kätte. Ühenduse ümbertõstmist ei tasustata.

Kas on võimalik leping ümbervormistada teise isiku nimele?

Oma internetilepingu saab ümbervormistada ainult samas toas elavale isikule. Selleks tuleb esitada vabas vormis kirjalik (toanaabri andmetega) avaldus ning anda see majajuhataja kätte. Lepingu üleandmist ei tasustata.

Kuhu ja millal tuleb liitumistasu maksta?

Liitumistasu kajastub Teie üliõpilaselamu arvel ning tuleb tasuda vastavalt esitatud arve tingimustele. NB! Interneti ja toaüüri tasumiseks on erinevad viitenumbrid.

Kui kiiresti internetiühendus aktiveeritakse?

Teenus aktiveeritakse seitsme päeva jooksul alates liitumislepingu sõlmimisest.

Kuidas lepingut lõpetada?

Lepingu lõpetamiseks enne toa üürilepingu lõppemist tuleb esitada vabas vormis kirjalik avaldus ning edastada see majajuhatajale. Üürilepingu lõppemisega katkestatakse automaatselt ka internetiteenuse leping.

Kuidas lõpetada käimasolevat Internetisessiooni?

Internetisessioon lõpeb, kui arvuti pole viie minuti jooksul IP aadressi uuendanud. See tähendab, et kui arvuti on kinni (või on võrgukaart välja lülitatud) üle viie minuti, tuleb võrku pääsemiseks kasutuajanimi ning parool uuesti sisestada. Ühtlasi toimub automaatne väljalogimine juhul, kui arvuti on olnud lahti järjest seitse päeva.

Internetiaadressi 1.1.1.1 kasutades saab sooritada ka sundväljalogimist. Viimast soovitame kasutada juhul, kui omate mitut arvutit ning soovite ühendust tõsta ühest arvutist teise (vastasel juhul tuleks oodata vähemalt viis minutit enne ümbertõstmist).

Mida teha, kui liitumislepingu sõlmimisest on seitse päeva möödunud, kuid internetiühendust ikka pole?

Kontrollige, kas kaabel on korralikult ühendatud. Pistik tuleb lükata lõpuni pessa kuni kostab selge “klõps” ja kergelt tõmmates ta pesast välja ei tule. Kui toas on rohkem kui üks pesa, siis proovige ka teisi.

Kontrollige, kas kaabel vastab nõuetele. Sobiv kaabel on Cat 5 UTP patch straight-through e otse kaabel. Kui kaabel on õige, siis peab hakkama võrgukaardil roheline LINK tuli põlema.

Kui LINK tuli põleb, kontrolli järgmiseks, kas automaatselt DHCP-ga antud IP aadress on õige. DHCP-ga IP aadressi saamiseks peab olema võrgumäärangute (Local Area Connection Properties) juures Internet Protocol (TCP/IP) määrangud (properties) alt valitud  Obtain an IP address automatically ja Obtain DNS server address automatically. Windows Vista puhul tuleb kontrollida IP v4 sätteid. Saadav IP aadress peab algama 172.X.X.X. IP aadressi kontrollimiseks on Windows 9x puhul programm nimega winipcfg (käivitada Start→Run kaudu) ja Windows 2000/XP ja Vista puhul käsk ipconfig, mida tuleks käivitada käsurealt (käsurea ette saamiseks tuleks Start→Run abil käivitada cmd või leidke Start menüüst Command Promt).

Kontrollige, et veebibrauseris ei oleks sisse lülitatud proxy-server: Mozilla Firefox'i puhul Tools → Options → General → Connection Settings → valige ainult Direct Connection to the Internet; Internet Explorer'i puhul: Tools → Internet Options → Connections → LAN Settings → eemaldage kõik linnukesed. Proxy-server võib segada ligipääsu osadele Internetilehekülgedele.

Kontrollige, et ühenduse staatus ei oleks Work Offline : Internetilehitseja aknast File → eemaldada linnuke Work offline eest.

Kontrollige, et ühendus ei oleks seadistatud ADSL-i või Dial-up ühenduseks.

Kontrollige, et JavaScript oleks sisse lülitatud. Internet Explorer'i korral: Tools → Internet Options → Security → Custom Level → liikuge alla kuni Scripting all näete Scripting of Java applets → valige Enable. Mozilla Firefox'i korral: Tools → Options → Content → valige Block pop-up windows, Load images automatically, Enable JavaScript ja Enable Java.

Juhul, kui kõik on õigesti, aga Internetti ikka ei saa, võtke ühendust meie klienditoega.

Mida teha, kui peale kasutajanime ja parooli sisestamist ei saa ikka Internetti kasutada?

Juhul, kui peale autentimise katset ilmub uuesti ette sama Internetilehekülg (campusnet.ee), siis on: 1) kasutajatunnus või parool valesti sisestatud, 2) kasutajatunnus (ajutiselt) mitteaktiivne (näiteks võlgnevuse, lepingu tingimuste rikkumise, lepingu lõppemise tõttu).

Juhul, kui peale autentimise katset jääb järgmise lehe avanemine pikalt "ootele", võib antud kasutajatunnust ja parooli kasutades mõnes teises arvutis Internetisessioon juba aktiivne olla. Sellisel juhul kontrollige üle, kas on võimalik, et olete varem oma andmetega võõras arvutis Internetti kasutanud või on andmed muul viisil võõraste kätte sattunud. Kui kahtlustate, see nii on, võtke meiega kindlasti ühendust. NB! Hoidke oma personaalne kasutajatunnus ning parool ainult enda teada! Kui omate mitut arvutit ja soovite Internetti kasutada nendes vaheldumisi, siis veenduge, et eelmises arvutis oleks Internetisessioon kindlasti lõppenud.

Milline on sobiv võrgukaart ja kaabel?

Sobiv kaabel on Cat 5 UTP patch straight through e otse kaabel.
Sobiv võrgukaart on kiirusega 100/1000 Mb/s.

Mis on sissetulevaks meiliserveriks e Incoming mail server(pop3,imap)?

POP3 või IMAP serveriks on see server, kuhu Teie kirjad saabuvad. Täpsemat infot saate oma meiliteenuse pakkuja käest.

Mis on väljaminevaks meiliserveriks e Outgoing mail server (SMTP)?

Väljaminevaks meiliserveriks tuleks seadistada smtp.campusnet.ee ja port 25.

Lisaks on meili välja saatmine piiratud 50 tk ööpäevas ühe arvuti kohta.

Sellised piirangud on vajalikud selleks, et piirata massilist spämmi ja viiruste välja saatmist.